16. septembril 2013 sai alguse SA KIK Keskkonnateadlikkuse programmi projekt ”Noored Loodusuurijad“.
Tegemist on 7. klassi õpilastele mõeldud keskkonnateemaliste uurimistööde sarjaga september 2013 - juuni 2014. Kokku kohtutakse sellel ajavahemikul 10 korda: Kuusalus 6 korda, RMK Sagadi Looduskoolis ühel korral ning lisaks toimuvad väljasõidud Tallinna Botaanikaaeda ja Tsitresse. Programmi lõpetamine on Jääaja keskuses või Aegna Loodusmajas. Projekti koordineerivad ja viivad läbi Kaia Kauts Sagadi Looduskoolist ja õpetaja Eve Sarap. Projektis osaleb 14 loodushuvilist 7. klassi õpilast. Järgmine väljasõit toimub 26.09 peale koolipäeva Tsitresse, et teha rannikuvaatlust ja merevee keemilist analüüsi.

„Noored Loodusuurijad“
Nüüdseks on projekt 2013/ 2014 õppeaasta jooksul edukalt toiminud ja kindlasti on selle tegevused arendanud osavõtnud õpilaste loodusteaduslikku mõtlemist ja silmaringi. Allpool on ülevaade projekti tegevuskavast koos mõne mõttega õpilaste kirjutatud esseedest.
Esimene projektipäev toimus 16. septembril Sagadi looduskoolis. Õpilastel oli võimalus tegeleda teda huvitava teemaga ja seda uurimusliku õppe põhimõtteid järgides. Praktilised tööd olid seotud puude mõõtmise, metsloomade jälgede, sammalde ja soojuskiirguse uurimisega. Oma tagasisides ütlevad õpilased : „Ma sain teada kuidas mõõta puu ümbermõõtu ja kõrgust. Me saime kasutada tänapäevaseid vahendeid, kuid õppisime ka karjapoiste võtteid“ (Sharon Kaasik). „ Klassis me hakkasime koostama esitlust ja järelduste tegemisel saime teada, et sammal ei kasva ilmtingimata puu põhjapoolsel küljel, vaid ta kasvab seal, kus on kõige niiskem ehk kaldus puu osadel ja tüvede vahel.“ (Mattias Idavain). „ See oli lahe, et pidime oma grupiga Sagadi mõisa alal ringi liikuma ja inimeste parema peopesa temperatuuri mõõtma. Jäin väljasõiduga igati rahule, sest mulle meeldivad uued teadmised loodusest“ (Jürgen Lember).
26.09. käisime Tsitres tegemas rannikuvaatlust ja merevee keemilist analüüsi. Õpilased said kasutada mitmeid Vernieri andmekogujaid ja erinevaid sensoreid. Kuna ilm oli külm ja tuuline, siis see kajastus ka kokkuvõtetes. „Ma polnud kunagi Eestis näinud nii suuri laineid.“ (Georg Kuusk). „ Kuna mul olid ainukesena kummikud, pidin minema merest vett võtma aga ma sain ikka märjaks, sest lained olid nii suured.“ (Annaliisa Ande Adler). „Kokkuvõttes oli ilm jahe ja tuuline aga me pidasime vastu ja olime rõõmsad.“ (Raigo Seppago).
14.10. Kuusalu Keskkooli keskkonnauuringute käigus oli tähelepanu all kooli valgustus, müra, vee kvaliteet, õhustatus ja ruumide soojapidavus. Järeldati, et üldiselt valitsevad kooli ruumides õppimiseks sobivad tingimused, sest suuri normist kõrvalekaldumisi ei esinenud. „ Kõige suurem müratase oli väikeste koridoris vahetunni ajal - 95 dB, milles inimene suudab olla kõrvu kahjustamata 45 min. Ülejäänud kooli ruumides võib olla täiesti rahulik, kuna seal kõrvakuulmine ei kahjustu. „ (Katriin Viruneem ja Marielle Tuum).
12.11. toimus väljasõit Tallinna Botaanikaaeda. Programm viis meid looduskooli ja palmimajja. „Mulle meeldisid kõige rohkem teravate ogadega dünamiidipuu, suurte ning lopsakate lehtedega papaiapuu ja magusalt lõhnavate lehtedega kardemon.“ (Sharon Kaasik). „Peale kohviubade kasvatamise filmi vaatamist käisime toidu- ja joogitaimede näitusel. Maitsesime erinevaid taimi, maitsesin chillit ja hakkasin nutma, sest see oli nii kibe. Ekskursioon oli huvitav ja tore, õppisin palju.“ (Sanna Aaslav- Kaasik)
23.01. uurisime kooli ümbruses lume paksust ja selle puhtust erinevates kihtides. Õpilased said täita Jääaja Keskuse sisukaid töölehti. Kodutööks jäi joonistada koomiks veeosakese teekonnast.
03.03. inimese füsioloogia, mille käigus sai iga osaline enda kohta uusi teadmisi, abiks Verneri mõõteseadmed. Sel korral osalesid koos 7.kl. õpilastega ka 12. kl. loodus-reaalsuuna õpilased. “Sain täna palju teada oma hetkelisest tervislikust seisundist. Tööd oli väga põnev teha, kuna teemasid oli palju ja nad olid kõik erinevad.“ (Carmen Tiinas).
27.03. kodulooma mõõtmine meeldis õpilastele väga ja uurimistöö koostamine oli eriti aktiivne. Kodutöö käigus valmisid uuringud : koera, kassi, merisea, hobuse ja isegi lehma kohta. Töölehele oli vaja kanda 10 erinevat pikkust, alates kõrvalesta pikkusest kuni tüvepikkuseni välja. „Villel on jõuline keha ja ta on parajalt paks. Kehakaalu ei oska öelda, sest majas ei leidu sellist kaalu, mis teda kannataks.“ (Mariliis Sinivee). „Proovisime talle anda Pedigree hammastele kasulikke konte, need aga talle ei maitse ja ta matab need puukuuri põranda alla maa sisse.“ (Carmen Tiinas)
23.04. mulla uuringud kooli ümbruses. Uuriti mulla keemilisi ja füüsikalisi omadusi, lõimist ja viljakust. Õpilased said kaevata sügava augu, mida nim. mullaprofiiliks.
16.05. väljasõit Vooremaale. Peale tutvumist Jääaja Keskusega tegime Saadjärvel parvesõidu koos piknikuga. Raigastvere vaatetornist avanes ilus vaade voortele ja nende vahel sinetavatele järvesilmadele. Torni jalamil jagasime projektist osavõtjatele tunnistused.
5.06. lõpuseminar ja projektitegevustest kokkuvõte, mängud ja plaanid jätkutegevusteks.

Aitäh kõikidele projektis osalenud õpilastele ja meid toetanud õpetajatele! Palju jõudu ja innukust järgmiseks õppeaastaks!

Pilte toimunud tegevustest saab vaadata pildigaleriis.
Eve Sarap