Täna süttisid meie kooli juures advendiküünlad. Kogu koolipere kogunes kella 8-ks spordihoone esisele väljakule. Kooli direktor Vello Sats andis muusika saatel edasi oma head soovid kogu kooliperele järgmise sõnumiga:
„Väljas oli lõikavalt külm, taevas hiilgasid tähed, oli vaikne ja tuuletu. Siis kihutas postisarve huilates linna postitõld ja jäi peavärava kõrvale seisma. Oli näha, et tõllas oli palju reisijaid – täpselt kaksteist, nii palju kui on kalendris kuid.
Tõllast astus välja vana naine, see oli emand Detsember. Tal oli külm, aga tema silmad särasid nagu tähed. Kaenlas hoidis ta lillepotti – sinna oli ta istutanud kuusekese. Emand soojendas kuusekest hoolitsevalt ja ütles: „Ma tahan puud hoida ja tema eest hoolitseda, et ta kasvaks ja jõuluõhtuks suureks saaks – nii suureks, et ta ulatuks põrandast laeni. Ja kui ta siis küünaldega kaunistatult toanurgas seisab, võtan ma muinasjuturaamatu ja loen sealt ette kõige ilusama muinasjutu.“
Nii kirjutas rohkem kui 150 aastat tagasi Hans Christian Andersen. Täna kuusel küünlaid süüdates saab aga igaüks ise luua endale kõige ilusama muinasjutu, sest algamas on detsember, advendiaeg – imede aeg, headuse aeg. See on aeg, kus igatseme kõik rohkem soojust, rohkem valgust – teeme siis igaüks midagi selleks, et kõikidel meie ümber oleks parem, soojem, valgem!
Soovin kõikidele rahu, rõõmu, soojust!“